Mingil ajal talvel/varakevadel sai Annelinna raamatukogus mainitud, et töötlen oma 1998. aastal pildistatud pilte. Itaaliast , Prantsusmaalt, Prahast ja Viinist. Kohe avaldati soovi näitust vaadata. Andsin lubaduse. Suvel, kui suurem osa pilte oli korrigeeritud, hakkasin pilte printima, nüüdseks on osa valmis. Rohkem küll Veneetsia-osa. Nüüd siis saan pildid välja panna. Ei midagi erilist, sest ega 5-tunnilise jalutuskäigu jooksul selles erilises linnas midagi peale tavaliste turistipiltide teha jõua. Samas ka ootas Viin, mille jaoks ka pidi filmi jätkuma. (Täpselt jätkus!) Seega on näitus ikka lihtsatest turistipiltidest. Pean ka neid vajalikeks - ikkagi oma pildistatud muljed. Samas: iga fotograaf lisab nähtule midagi omalt poolt. Selles ongi igasuguse pildi lisaväärtus.Mingeid detaile pildistada ei jõudnudki. Silmad nägid, aga muljed olid liiga tugevad, et kaamerat haarata, vaid Rialto sillal Markuse platsil ja doodzhide palee juures oli mahti kauem peatuda ja kaamarat piinata. Muude kohtade pildid on omamoodi juhuslikud. Kaamera sai haaratud peatuste ajal. Nii jäi rumalast peast pildistamata tore kohtumine nurgataguses poes ja paljud huvitavad detailid linnast ja elust (nt. karastavate melonilõikude müüjad). Pildistamata jäi ka pitsabaar ja maskipood. Ei osanud otsida siseõuesid, mis kannavad erilist Veneetsia vaimu (pole turiste). Pildile jäid siiski üldse nähtutest väikseim pood
