Huvitav, et sel aastal on minu fotoringiliikmetel pildid võrreldes varasemaga paremaks läinud. Kurdetakse ikka, et aega napib ja tahaks paremat kaamerat, aga pildikvaliteet just sisu ja vormi osas on edasi läinud. Osatakse paremini näha ja seda siis ka jäädvustada. Teine võimalus: alles on jäänud need, kel huvi fotograafia vastu teistest suurem. Loomulik siis, et edasiminek on märgatav. Rõõmu teevad nooremad liikmed. Neist üks on auahne, teine aga tundub alles nüüd, teisel aastal avanema hakkavat. Paistab, et alles teisel või kolmandal kooskäimise-aastal hakkavad fotohuvilised üle saama juhuslikult õnnestunud piltidest. Alles teisel koolituseaastal tundub tekkivat arusaam, kuidas mingis konkreetses olukorras tegutseda, milliste vahenditega pildistamine õnnestub ja millisest objektist korralikku pilti saada ei õnnestugi. Kõike seda seletada ei saagi, suurema osa võimalustest peabki alati läbi proovima. Et saaksin tõestada oma õpilastele nägemisoskuse ja enne pildistamist tehtava kadreerimise olulisust, olen pildistanud viimastel aastatel absoluutselt lihtsaimate kaameratega. Kahjuks on neist osa kasutamiskõlbmatu optikaga. Ideaalseima hinna ja kvaliteedi suhtega tunduvad olema Canoni lihtsaimad kaamerad. Küll kolmekordse zoomiga, aga samas terava pildiga. Osal ka suurepärane makrorežiim. Ka on värvuse korrigeerimist just Canoni aparaatide juures vähem vaja läinud. Keerulisemate kaamerate omanikud on tehnika "oskustele" liiga palju panustanud. Tundub, et sellised klõpsijad ootavad, et aparaat kõik ise ära teeb. Ka kallimate aparaatide omanikud on ajapikku pildistamisel oma osasse tõsisemalt suhtuma hakanud. Muidugi, kallima kaamera omanik ei hakka igal pool "niisama" pildistama. Väärikust peab olema! Selge, et enne pildi tegemist peab objekti üle vaatama ja alles siis pildistama hakkama. Tänu kiire kontrolli võimalikkusele saab pildistamisel rohkem kaadreid kulutada ja kasvõi koha peal osa ebaõnnestunud pilte kustutada. Pealegi on see kõik peaaegu tasuta! Samas on selline ülekulutamine ohtlik - tekib karistamatuse tunne. Nii võib oluline motiiv optimaalselt fikseerimata jääda lootuses, et küll see õige kaader ikka kuskil teiste hulgas peidus on.
