Mulle sattus ette, vist nii on õigem, Gracie Hageni lehekülg: http://www.graciehagen.com/gallery/illusions_of_the_body/. Uurisin asja seda- ja teistpidi ja ei mõistnud kas niisama õlgu kehitada või ... Reeglina peaks pilt ikka pakkuma midagi positiivset hingele. Kõnetama vaatajat. Sel autoril on kõik pildid ebanormaalsuse kiiksuga: sageli juhmakad ilmed, tavatud poosid sageli alasti inimesed lausvalguses. Psühholoogi või antropoloogi pildid? Õppematerjal kindlasti käitumis- ja liikumisõpetajale. Aga milleks see kõik kunstiliseks fotoks nimetada? Moodne fotokunst? Nojah, mina seda kunsti küll kunstiks pidada ei oska. Üks-kaks pilti on ootamatud, palju hakkab häirima: kas tõesti on inimesed kõik sellised? Kas moodne kunst ongi selline traditsioone eitav? Kas juhmus, mis mulle vastu vaatas on see õige kunsti objekt? Kas tunnustust leiab vaid hälbimine? Muidugi on hea, et kõik selliselt ei pildista! See just teebki sellest autorist erandi. Iseasi, mis väärtusega erandi. Diane Arbus on kah erand, mis mulle esteetiliselt ei meeldi, samas võib-olla iseloomustavad tema pildid teatud osa ameeriklaste mõttelaadi. Äkki on ka Gracie Hageni pildid sama mõttega. Minu meelest on kurb, kui ameeriklasi sellistena esitletakse. Kui sealpool ookeani sellised inimesed valitsemas, hakkab veidi õudnegi. Selliste piltide autor pakub ka võimalust tellida endast portreesid mitmes võtmes ja korraliku tasu eest. Unikaalse lahendusega sessiooni eest (1-2 tundi) tuleb tasuda $800.-! Unikaalne on taust ja lisandid. Muu ikka tavaline. Pean silmas valgust. Kui selline kraam peale läheb, palju edu talle! Mina pole sellise lahendusega portreedest siiski huvitatud.
