Thursday
01.10.2020
04:12
 Avaleht

Fotogrupi O.V.E.R. asutajaliige ja esimees

Rein Urbel

Rein, O.V.E.R.-lane


 
Willkommen Guest Avaleht | Blog | Registrieren | Login
javascript://
Menüü
Albumid
Õpetused [2]
Õpetussõnad ringi paremaks funktsioneerimiseks.
Statistika

Total online: 1
Guests: 1
Users: 0
Hauptseite » 2011 » August » 21 » Käisin fotolaagris
Käisin fotolaagris
18:52
Üle pika aja käisin jälle pildilaagris. üks päev, aga ka sellest piisas. Võtsin poeg Mihkli kaasa, kel olid pildid juba ette saadetud.
Sõitsime koos Endliga. Pean teda kindlaks juhiks. Ta ei rabele ja ei kiirusta. Rahulik stabiilne sõitja. Hommikul kell seitse, kui startisime, oli ilm selline, et kohe-kohe võib sadama hakata, nagu ilmaennustajad olid ennustanud. Tallinna poole sõites läks ilm ikka pidevalt ilusamaks. Kohale jõudnult oli lootus, et sajust oleme pääsenud.Esimesena võttis meid vastu Leiman, siis tuli lähemale Väino Valdmann Jõgevalt. Kolmandana astus ligi Toomas Kiige. Ja siis muidugi Kristel! Rõõmu kui palju. Tartlased kohal!
Rahvast oli ootamatult tagasihoidlikult, nii suure bussi jagu. Polegi nii hull. Paljaid tüdrukuid ju ei pakutud! Ka osavõtt oli maksuta. Soovijad maksid vaid telkimise või aseme eest kooli ühiselamus. Sööki pakkus kohalik kohvik. Räägiti, et suhteliselt soodsalt.
Sedamoodi.
Alguses käisime pilte vaatamas. Selle järgi ei või me Mihkliga üldse häbenema. Täitsa arvestatavad pildid olime valinud. Sõltuvalt žüriist oleksima ikka auhinnalise koha võinud saada. Žüriid ei olnud ja siis auhinda ka mitte.
Edasi saime ülevaate Kose-Uuemõisa mõisast ja seal töötavast erivajadustega laste koolist. Pea kohe seejärel rääkis Lembit Michelson oma piltide taustaks 20 aasta taguseid muljeid Moskvast. Mina sel ajal käisin ringi. Siis rääkis Jaan Künnap. Fotoloomingust , kunstist tema silmade läbi. Logu see jutt on ammu tuttav. Ainus mure - mees räkis siit ja sealt ja ei midagi uut. Kiitis analoogfotot, aga kui küsiti, kas ta filmile pildistab, oli vastus põiklevalt eitav. Mis sest, et film on see õige, temal selleks aega pole. Vahepeal oli lõuna, mille ajal me (Mihkel, Endel, Leiman ja mina) ringi liikusime, et kohaliku mõisaproua kabelit leida. Teisel katsel leidsimegi. Korraliku katusega tellingutes, aga kehvas seisus räämas sisuga (rämpsu täis ja põrandata) akendeta huvitava kõrge kabeli. Sellest mitu pilti. Üldse on mõisakompleks nõukogude-aegse peremeheta-olekuga. Projekt ja ka raha olevat eraldatud, et taastada, aga peremeheta maja laguneb kiiresti. N.ö. nurgatagused aknad hakkavad vandaalidele ette jääma, värv kooruma, elektriseadmed lagunema. Lampidel pole kupleid (kui pirnegi oleks!). Pikk koridor häärberis on paras õudusfilmi tegevuspaigaks... Ka juurdeehitatud koolimaja on tasapisi lagunemas. Selline Kurjaaži aimdus (vt. A. Makarenko "Pedagoogiline poeem"). Oli ka kõlakoda, kus vist ammu polnud häälitsetud, Kogu kompleks meenutas n.n. Potjomkini küla. Fassaad- peasissekäik on suhteliselt korras=puhas, muud kohad hoolitsemata.
Piltidest nii palju, et neid oli ikka seinast seina. Nii formaadilt kui sisult. Oli väiksemaid kui A4 ja A2-si. Oli klaasitud pilte ja niisama paberikesi. Kõike oli. Oli klõpsutusi ja oli läbimõeldud ja hoolega töödeldud pilte. Tartlaste omad ei hiilanud formaadiga, samas oli head vormi. Kui mu poeg Mihkel oli kolme pildiga, mil suurepärane vorm, siis isand Leiman hiilgas hulgaga (üle 60 pildi!): tal oma saal. Lisasin albumisse pildid, mis olid meie perel üleval (v.a. üks Kroonuaia t. vaade).


Aufrufe: 570 | Hinzugefügt von: Overlane | Rating: 0.0/0 |
Kommentare insgesamt: 0
Name *:
Email *:
Code *:
Einloggen


Kalender


Arhiiv


Rein Urbel
Make a free website with uCoz