Mulle sattus ette, vist nii on õigem, Gracie Hageni lehekülg: http://www.graciehagen.com/gallery/illusions_of_the_body/. Uurisin asja seda- ja teistpidi ja ei mõistnud kas niisama õlgu kehitada või ... Reeglina peaks pilt ikka pakkuma midagi positiivset hingele. Kõnetama vaatajat. Sel autoril on kõik pildid ebanormaalsuse kiiksuga: sageli juhmakad ilmed, tavatud poosid sageli alasti inimesed lausvalguses. Psühholoogi või antropoloogi pildid? Õppematerjal kindlasti käitumis- ja liikumisõpetajale. Aga milleks see kõik kunstiliseks fotoks nimetada? Moodne fotokunst? Nojah, mina seda kunsti küll kunstiks pidada ei oska. Üks-kaks pilti on ootamatud, palju hakkab häirima: kas tõesti on inimesed kõik sellised? Kas moodne kunst ongi selline traditsioone eitav? Kas juhmus, mis mulle vastu vaatas on see õige kunsti objekt? Kas tunnustust leiab vaid hälbimine? Muidugi on hea, et kõik selliselt ei pildista! See just tee
... Read more »
Nii enda kui teiste suhtes. Tehakse
pilte "kuidas juhtub", näidatakse igat ja kogu rahvale. Üldsegi ei
mõelda, et võib-olla keegi hakkab piltide põhjal kellestki halvemini
arvama. Seda siis, kui piltide ülesriputaja on fotokoolitust saanud. Aga
kui ta end juba fotograafiks peab, pole häbistamiseks paljut vaja. Mind
isiklikult ärritab kui staažikas fotograaf eksponeerib hulgi sarnaseid
pilte, mis korduses kaotavad uudsuse ja muutuvad nii mõttetuseks! Kui
pildireas toimub edasi liikudes areng, on sarnaste piltide näitamine
õigustatud. Kui aga liikumist, ükskõik mis suunas, pole, siis on hulga
sarnaste eksperimentide näitamine vaataja kiusamine. Liiga palju on
ükskõiksust! Kui ikka pildilt on raske aru saada, kelle- või millega
tegu, peaks pilti kas korrigeerima või üldse näitamata jätma. Olen seda
kohanud liiga sageli ka ringi külastanute juures. Olen alati lootnud, et
ringis käiakse mingitki õpetust saamas. Ja esimene asi, millest ar
... Read more »
Nagu ikka: alguses ei saa vedama, lõpus tuleb ja tuleb uusi pilte. Muud paha ei olegi kui, et vanainimesel on omajagu liigset rabamist ja närveerimist. Kaks-kolm päeva tegin jõu piiril tööd. Esimesel päeval lõikasin paspartuud ja kleepisin neile pildid, teisel päeval tuli raamatukogus klaase pesta ja pilte klaasida, oli vaja ka konkse juurde teha. Enne seda kulus päev piltide trükkimiseks ja servade lõikamiseks. Muidugi enne seda ka paar päeva piltide korrastamiseks. Kes oma failid viimasel minutil saatsid, ei mõista, et tasuta seda kõike teha saab, aga kas on mõistlik... Näituse tegemine on aruanne tehtust. Iga juhendaja tahab, et tema õpilased, kellega on tegeletud, oleksid võimalikult heade tulemustega. Siit ka tegematajätmiste parandused. Kui kõik see jääb viimasele minutile, on raske. Oleks saanud ju ka näitus ära jätta või siis teha näitus ainult parimates
... Read more »
Olen teatris pilti teinud kaua, 1962/63 aastast saadik. Seepärast käisin täna Vanemuise teatri facebooki-lehel ja vaatasin pilte. Ehmusin ära! Need põhimõtted, mis kunagi nii olulised olid, on unustatud. Pean silmas seda, et ballett on eelkõige jalgade(ga) teater, jalalabasi ei saa amputeerida ühelgi pildil (ka draamalavastuse pildil), eriti kui kõrgemal veel ruumi. Kompositsioon peab olema selline, et poleks midagi liigset, mis tähelepanu hajutaks. Vildakad kaadtid võiks ju olla, aga see peaks olema orgaaniliselt seotud tüki sisuga ka pildis. Kui võtta kõigilt piltidelt kirevus, jääb alles suhteliselt tagasihoidlik valik, kui mitte just mannetu valik. Minu silmis peaks teaatrifoto ennekõike kajastama etendust ja alles siis võib ses olla fotograafi omapoolne nägemus. Piltidelt, mida vaatasin, vaatas mulle vastu fotograafide ükskõiksus nii tüki kui vaatajate suhtes. Jah, vaatajad on rumalamaks muutunud. Nad laigivad ka sõnnikut, kui ära tunnevad. Paljusi häid pilte "laigitakse"
... Read more »
Otsustasin eile mitte osaleda EFKÜ konkurss-näitusel. Miks? Kindlasti kõigepealt selle pärast, et kogu piltide esitamise protseduur polnud korralikult läbi mõeldud. Pildid, mis pidid laekuma virtuaalselt ja keskmises mõõdus, peavad nüüd keerulisemalt laekuma kahte kohta erinevas mõõdus. Kaks nädalat otsustatust hiljem. Kui žürii teeb oma otsuse, mis toimub ilmselt heal juhul nädala jooksul, tuleb nädalaga vormistada pildid suures formaadis. Kodus seda juba ei tee. Kuna pildid tuleb ise ka näitusevalmis esitada ja teadaolevalt EFKÜ-l raamimisvõimalus puudub, kulub autoritel selleks ka mõni päev kuni paar nädalat. Tähtaeg seda ei luba. Pildid peavad kohal olema kaks nädalat pärast žüriile esitamise tähtaega. Kes aga internetiga sinasõber pole, on siiani teadmatuses. Informatsiooni levikul ei saa loota vaid tehnilistele vahenditele. Nagu see paljudes valdkondades meie riigis kombeks. Kõik ei käi mitte-eluks-vajalikke asju uurimas. Peale kõigile kasulik
... Read more »
Jälle 1. september. Kooliminejad lähevad kooli ja püüavad möllata Tartu kesklinnas. Ilm veab neid alt. Sajab. Tegevust on vaid telkides, mis kaubamaja juurest ei paista. Muud siis üle ei jäägi, kui pildistada kaubamajas ja selle katuse alt. Korraks põikame ka telki, kus käsitegevust harrastatakse. Ilm on pime ja see pilditegemist ei soosi.
Lõpuks otsustasime hakata hämarust ära kasutades pildistada liikuvaid objekte - jalakäijaid ja autosi. Kui muud ei olnud, siis hea õppetund ikka.
Esmaspäeval, 6. augustil avatakse E-Kaubamajas uus kohvik E-Caffé, milles hakkavad toimuma mitmesugused foto- ja pildinäitused. Esimene näitus on omanike soovil Tartu-teemaline. Panoraampildid Ralf Ginterilt aastast 2004 ja A4 mõõdus pildid minu pojalt Mihkel Urbelilt. Mihkli piltidest on osa olnud eksponeeritud mullusel Fotokunstiühingu kokkutulekul ja fotogrupi O.V.E.R. aastanäitusel. Väljapanek on üleval vähemalt üks kuu.
R.Ginter - Emajõgi kaarsillalt M.Urbel - Emajõgi turusillaga R.Ginter - Tartu Ülikooli juures M.Urbel - Vabadussild, punane
Lugesin täna huvi pärast üle kaamerad, mis on mu käes (olnud). Osadega pole siiski pilti tehtud. Sain neid esialgu kokku 41! Peale selle veel need, mis on tuttavate palvel ostetud ja pärast edasi antud. Neid oli kah mõni. Alles on neist 10. Vanim on puust lõõts XX sajandi algusest.
Teiste õpetamiseks ja oma enda teadmiste suurendamiseks hankisin endale näputäie kalleimaid pilditöötlusprogramme prooviks, et ise ära proovida ja arvamus kujundada.
Proovisin USA firna Nik Software programme COLOR EFEX PRO, SILVER EFEX PRO, HDR EFEX PRO, SHARPENER PRO ja VIVEZA. Need kõik on Phptoshopi lisana kasutatavad (ainult) ja lihtsustavad pilditöötlust oluliselt. Pole vaja paljude tööriistade seast otsida vajalikke, saab eelseadete abil suure osa tööst ära teha. Seada saab mitut moodi heledust, värvi, teravust. Saab lihtsalt asendada ka pildistamisel kasutatavaid pool-värvi-filtreid. Loomulikult võimaluste piirides. Kui kujutisel puudub vajalik info, siis teda juurde ikka ei teki.
SEE pilt on esimesena tehtud COLOR EFEX PRO abil ilmetust võttest. Silver Efex Pro teeb korralikke must-valgeid pilte ja HDR efex
... Read more »
Üle pika aja käisin jälle pildilaagris. üks päev, aga ka sellest piisas. Võtsin poeg Mihkli kaasa, kel olid pildid juba ette saadetud. Sõitsime koos Endliga. Pean teda kindlaks juhiks. Ta ei rabele ja ei kiirusta. Rahulik stabiilne sõitja. Hommikul kell seitse, kui startisime, oli ilm selline, et kohe-kohe võib sadama hakata, nagu ilmaennustajad olid ennustanud. Tallinna poole sõites läks ilm ikka pidevalt ilusamaks. Kohale jõudnult oli lootus, et sajust oleme pääsenud.Esimesena võttis meid vastu Leiman, siis tuli lähemale Väino Valdmann Jõgevalt. Kolmandana astus ligi Toomas Kiige. Ja siis muidugi Kristel! Rõõmu kui palju. Tartlased kohal! Rahvast oli ootamatult tagasihoidlikult, nii suure bussi jagu. Polegi nii hull. Paljaid tüdrukuid ju ei pakutud! Ka osavõtt oli maksuta. Soovijad maksid vaid telkimise või aseme eest kooli ühiselamus. Sööki pakkus kohalik kohvik. Räägiti, et suhteliselt soodsalt. Sedamoodi. Alguses käisime pilte vaatamas.
... Read more »
